Pikvat on mainitud juba 1241.aastal dokumentaalselt Taani Riiklikus arhiivis Kopenhaagenis asuvas “Taani hindamisraamatus”. Andmete aluseks on toodud 1219-1220.a. Taani preestrite poolt läbi viidud ristimisretke, külade loetlemise ja suuruste ülesmärkimiste tulemused. Pikva kohanimena näidatud ka Lud. Aug. Graf. Mellini kaardil. Pikva küla (Pickuta) – suurusega 9 adramaad kuulus 1220.a. läänimees Heilardusele. Keskajal kuulus küla Padise kloostrile. Hiljem on küla nimena olnud veel: Pitkwa, Pitwa.
Ajaloolise jaotuse järgi asus Pikva Kose Kihelkonnas, kaasajal Anija vallas.
1725.a. läbiviidud adramaa revisjoni ajal mainitakse Pikva mõisa eraldi mõisana. Peale 1727.aastat ostis Alavere mõisa kindral Hermann Jenssen von Bohn ning veidi hiljem ka Pikva mõisa. Kuni 1816.aastani puuduvad andmed Pikva mõisast ja selle omanikest.1816.aastal moodustasid Pikva, Alavere ja Jäneda mõis suurema Hermann Ludvig von Löwensternile kuulunud mõisakompleksi. Sel aastal Hermann Ludvig von Löwenstern suri ja tema maad läksid üle pojale Eduard von Löwensternile. Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt sõltuva kõrvalmõisa staatusse.
18.oktoobril 1849.a. määrati Pikva omaette pärandina Charlotte Baron Von Ungern-Sternbergile ja tema lastele. Pärismõisa staatust esialgu veel ei olnud. Sellest sõltusid aga mitmed õigused-näiteks ei olnud lubatud tegeleda tollal kõige tulusama majandusharuga-viina põletamisega.
1858.aastal esitas Charlotte poeg Eestimaa kubermangu valitsusele taotluse anda Pikvale rüütlimõisa õigused, milline palve ka rahuldati.
Peale 26 aastat siin asunud Ungern-Sternbergerid müüsid 1875.aastal mõisa edasi Wolther Baron von Stackelbergile ja 1887.aastast ostis mõisa oma perele Robert Georg Turmann – see on isik, keda mäletatakse jõuka ja ettevõtliku Tuuri nimelise härrana. Tema käe all hakati nüüd rohkem pöörama tähelepanu mõisa majandusliku kandepinna tõstmisele.

Mõisas töötas viinavabrik, meierei, kasvatati nuumhärgi, tegeldi vilja kasvatusega, olemas oli oma vilja kuivati, tööhobuste tall ja sõiduhobuste tall, sepikoda.

Veel 1939.a. oli Eesti Vabariigi valduses 992,68 ha Pikva mõisa metsa.

1923.aastal hakati mõisa maid jagama asunikele.

20.veebruari 1939.a. sissekandest “Vabrikud ja tööstusasutused Anija vallas” selgub, et Pikval on olnud Telliskivitehas-omanik Talts Karl praeguse Mallo-Jaani koha peal ja samuti ka Vesi-ja saeveski Pikaveskil -omanik Joakim Puhk. Omal ajal väga kuulus firmamärk “Puhk&Pojad”, isa Jaak ja tema pojad. Ei saa mainimata jätta, et ka Viljandi tikuvabrik on tema rajatud. Kui Jaak Puhk 1917.aastal suri, oli aktsiaselts juba neli aastat edukalt jahu jahvatanud, sisse vedanud koloniaalkaupu, rauda, soola, õlisid, kaupluste ja ladude võrk hargnes üle Eesti.1918.aastal on rahaminister Kukk öelnud, et riigikassa asub Puhkide pintsakutaskus. Pojad töötasid lisaks oma firmale ka riigiteenistuses pärast iseseisvuse väljakuulutamist;

Joakim- kaubandusekspert Nõukogude Venemaaga kaubandusliku vahekordade lahendamisel 1926,Leedu aukonsul, Soome au-kindralkonsul.

Voldemar- toitlusvalitsuse liige ning kaubandus ja tööstusministri kohusetäitja, Jaapani konsul Tallinnas, Metsakalmistu rajaja koos Eduard Vildega.

1940.a. augustis lõpeb Puhkide dünastia, perekonna edasine saatus ei erine vähem silma paistnud suguvõsade kurbmängust. Kolm venda – Joakim, Evald ja Aleksander arreteeriti korraga.

Hariduse ajalugu Pikvas on nii, et 1879 aastal ehitati Pikvale koolimaja ümarpalkidest ja roo katusega. Praegu järgi vundamendi varemed lauda kompleksi ees.

1920. aastast kuni 1971/72 õppeaastani tegutses kool Pikva mõisas. Ühtlasi oli seal ka raamatukogu ja kultuurimaja.

Aastatel 1946-1954 on olnud Pikva Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Koondfondkolhoos Stalini nimeline aastatel 1949-1971,mil ta liideti Alavere sovhoosiga.

Pikki aastatid pidas Harju Tarbijate Koperatiiv oma kauplust siin.

Praeguseks ei ole külas kooli, kauplust, kultuurimaja ega raamatukogu.

On vaid entusiastlikud, teotahtelised inimesed.

Ajaloo andmeid kasutatud J. Maiste, A. Miidla kogumikest.